Kuidas määratakse teemandi väärtust?
Teemandid on pilke püüdnud oma unikaalse sära ja iluga läbi sajandite. Mitte ainult on teemandid fantastiliselt ilusad – teemandid on ka üks haruldasemaid looduslikke mineraale maailmas ning nende hindamisel lähtutakse kindlatest põhimõtetest.
Teemandi põhiomadused
- Tugevus: teemandit ei saa kriimustada millegagi peale teise teemanti.
- Heledus/säravus: teemantitel on kõrgeim säravus võrreldes teiste vääriskividega
- Hiilgavus: valguse poolt tekitatud efekt, mis on saavutatud vastavalt tahkude arvule, suurusele ja asukohale.
Hindamise tegurid
- Lihv ( Cut )
- Värv ( Colour )
- Puhtus ( Clarity grade )
- Kaal ( Carat weight )
Lihv (cut grade/make)
Ülemisel pildil on näha erinevaid lihve ja kuidas valgus peegeldub neis. Ideaalne ja hea lihv on variandid (vasakult esimesed 2 lihvi: “ideal cut” ja “fine cut”), mida kivi ostes soovitada, mõlemal variandil valgus peegeldub välja tagasi, mis teeb kivi ilusalt säravaks.
Lihv ei viita teemandi kuju vaid teemandi proportsioone, sümmeetriat ja poleerimist. Teemandi ilu sõltub kõige rohkem lihvist (teiseks on värv, ning seejärel on puhtus), kui ühestki teisest faktorist. Teemandi proportsioonid viitavad tahkude suhet suuruse, kuju, ja nurkadele. Erinevad kombinatsioonid on võimalikud, mis lõpuks määravad teemandi suhet valguse peegeldamisel.
Värv
Värvid G ja H on enim levinud – värvide hinna ja kvaliteedi suhe on neil hea.
Erinevad lihvid
Karaat/kaal
Teemandi kristallvõre on moodustunud süsinikuaatomitest ja nende kaaluühikuks on karaat (ka see sõna tuleb Vanakreeka keelsest sõnast „keration“ e jaanileivapuu seeme, mida kasutati väga väikeste koguste puhul kaaluvihtidena, mis on võrdne 0,2 grammiga).
Puhtus
FL – Veatu. Täiesti puhas.
IF – Seesmiselt puhas, mõned väikesed pinnadefektid, mida on võimalik poleerimisega eemaldada.
VVS1 – VVS2 – Väga väikesed suletised, vaevalt märgatavad 10x luubiga, väikesed pinnadefektid.
VS1 – VS2 – Väga väikesed suletised või pinnadefektid, mis on kergesti märgatavad 10x luubiga, kuid on raskesti märgatavad palja silmaga.
SI1 – SI2 – Väikesed suletised või pinnadefektid, mis on kergesti märgatavad 10x luubiga, kuid on raskesti märgatavad palja silmaga.
I1 – Suletised on märgatavad palja silmaga läbi krooni vaadates, kuid need ei mõjuta briljantsi. Märgatavad pinnadefektid.
Ajalugu
Teemandid avastati umbes 4000 aasta eest (nende moodustumine aga algas juba miljard aastat tagasi).
Sõna teemant pärineb kahest Vana-Kreeka sõnast: „adamas“ (purustamatu, taltsutamatu) ja „diaphanes“ (läbipaistev) viidates igavesele armastusele. Alates vanast Kreekast on teemant ja teemantidega ehteid peetud tradistsiooniliselt armastuse sümboliteks.
Juba Plinius Vanem (I saj pKr) kirjutab oma entsüklopeedias „Looduslugu“, et teemandeid loetakse kõige kõvemateks kivideks mida üldse leitud. Tänu oma omadustele on teemant saanud tugevuse sümboliks.
Et kristalliseeruda teemandiks, peavad süsinikuaatomid olema vähemalt 150-200 meetri sügavusel maa all või viibima vähemalt 50 kbar surve all, kusjuures temperatuuril 900 – 1200 kraadi celsiust.
Teemandid tulevad üles maapinnale tänu geotermilistele liikumistele maa sisemuses kimberliit magmaga. Hiljem aga liiguvad tulvavetega laiali või hoopis koonduvad mingitesse piirkondadesse.
Põhilised teemante tootvad maad on Botswana, Australia, Zaire, Venemaa ja Lõuna-Aafrika.
Teemandit loetakse „puhtaks“ kui 10 kordse suurenduse all ei ole nähtavaid vigu.
Eesti 
English 
Русский